Onomastika, nimekorraldus
5.1 Ärinimede kujunemine
Ärinimi ehk firma on välja arenenud kaupmehe kodanikunimest, millele hakati
lisama mitmesuguseid komponente, mis muutsid ärinime erinevaks
kodanikunimest ning iseloomustasid kaupmehe tegevust. Kaubandus- ehk
äriühingute ärinimi on algselt koosnenud üldiselt osanike loetelust, hilisem
praktika (19. sajandil) eemaldus sellest.
Mõistet on algselt tähistanudki termin firma (vrd 1927. a seaduse pealkirja).
See vastab eeskätt Mandri-Euroopa terminikasutusele, nt Saksa seadustik
tunneb tänapäevalgi vastavat terminit. Firma on aga üsna algusest peale
omandanud ka ettevõtte tähenduse ja näiteks inglise või vene keeles on see
tähendus muutunud valdavaks. Eesti äriseadustik võttis seepärast kasutusele
omasõnalise termini ärinimi. Keeleliselt kuuluvad ärinimede alla nii
puhtakujulised nimetused kui ka nimed, seepärast on lingvistide hulgas termin
ka kummastust tekitanud (Saari 1998a, 1998b).
5.2 Ärinimekorralduse areng