Eesti sotsiolektide seisund
uurimustega. Nt saaks nende abil kontrollida Martin Ehala palju poleemikat tekitanud
hüpoteesi selle kohta, et eesti keel lihtsustub. See on aga väga oluline riigi keelepoliitika
seisukohast.
8. Normikeel ja sotsiolektid
Eesti lingvistikas ei ole üldiselt tarvitatud sõna, mis vastaks rahvusvahelisele terminile
standard language. Tavaliselt on eesti lingvistikas piirdutud kirjakeele sõnaga, mis aga on
mõistena vägagi ebamäärane (vt kogumikku Allkeeled, millest leiab eesti terminikasutuse
lühikese ülevaate Hennoste 2000 ning kaks tugevalt erinevat allkeelte, sh kirjakeele
tõlgendust: Hennoste 2000 ja Kerge 2000).
Kõige lihtsamalt öeldes on eesti keeleteaduses kirjakeelt tõlgendatud traditsiooniliste
kohamurrete kaudu. See on keel, mis vastandub kohamurretele ja moodustab nendega
kokku terviku, eesti keele. Seega on kirjakeelt tõlgendatud kui kõigile eestlastele ühist
keelt, kui sotsiaalsete kihtide ülest keelt, mida kõik eestlased mõistavad. Samas on