Elamistoiming SUREMINE
korrapäratult kiireks; nahk muutub niiskeks, kahvatuks, kirjuks; jalad, käed ja ninaots
muutuvad külmaks; suu kuivab, lima koguneb hingamisteedesse ja hingetõmbed
muutuvad korisevaks; teadvusaste võib langeda; lihaspinge kaob ja surija tundub
lõdvana; tunde-ja kuulmishaisting, neelamisvõime kaovad; näolihased lõdvestuvad ja
näoilme muutub rahulikuks.
Sureva patsiendi hooldust nimetatakse terminaalseks hoolduseks või
terminaalraviks. Sureva patsiendi õendushooldus on kõige nõudlikum, raskem, aga
ka heldeim õenduse ala. Et kindlustada surevale inimesele hea hooldus vajab töötaja
teadmisi surija olukorrast: teadmisi patsiendi füüsilisest seisundist, teovõimest,
psüühilisest seisundist, sotsiaalsetest suhetest, usust, kultuurist ja turvalisuse
saavutamisest. Teiseks vajab õendushooldustöötaja teadmisi keskkonnast, kust patsient
tuleb. Patsiendi perekonna ja lähedaste inimeste omavaheliste suhete tundmisest on