Ka Pariisi Kommuun kui ohtlik võimuorgan kaotati, linn jagati 21-ks regiooniks, kusjuures igaühel neist oli oma linnapea (meer) ja valitsus. Esialgu toimusid jakobiinide ja teiste Maximilien Robespierre'i toetajate hukkamised, kuid peagi terror rauges, eelistama hakati kolooniatesse sunnitööle saatmist. Et "rahvavõim" oli kukutatud ja mitmed selle ideoloogid põlu alla sattunud, tekkis Pariisi lihtrahva seas, keda enam ei eelistatud, tõsine rahulolematus ning toimus ka kaks katset termidoorlasi kukutada. Esimene neist toimus 1795. aasta 1. aprillil (12. zerminaalil), kui rahvahulk saabus Konvendi hoone ette demonstratsioonile. Selle rahutuse surus maha kindral Jean-Charles Pichegru. Teine toimus 20. mail (1. preriaalil), kui Pariisis levis kuuldus, et linnas pole leiba. Seepeale algas stiihiline rahvamäss, nõuti leiba ja 1793. aasta konstitutsiooni. Lõpuks õnnestus Konvendil rahvas lubaduste andmisega maha rahustada, kuid peale mässuliste laialiminekut
Ka Pariisi Kommuun kui ohtlik võimuorgan kaotati, linn jagati 21-ks regiooniks, kusjuures igaühel neist oli oma linnapea (meer) ja valitsus. Esialgu toimusid jakobiinide ja teiste Maximilien Robespierre'i toetajate hukkamised, kuid peagi terror rauges, eelistama hakati kolooniatesse sunnitööle saatmist. Et "rahvavõim" oli kukutatud ja mitmed selle ideoloogid põlu alla sattunud, tekkis Pariisi lihtrahva seas, keda enam ei eelistatud, tõsine rahulolematus ning toimus ka kaks katset termidoorlasi kukutada. Esimene neist toimus 1795. aasta 1. aprillil (12. zerminaalil), kui rahvahulk saabus Konvendi hoone ette demonstratsioonile. Selle rahutuse surus maha kindral Jean-Charles Pichegru. Teine toimus 20. mail (1. preriaalil), kui Pariisis levis kuuldus, et linnas pole leiba. Seepeale algas stiihiline rahvamäss, nõuti leiba ja 1793. aasta konstitutsiooni. Lõpuks õnnestus Konvendil rahvas lubaduste andmisega maha rahustada,
annaabi.ee 
