Mikrobioloogia
Mürgisuse
poolest botulismi ja teetanuse eksotoksiinide järel 3. kohal. Koosneb A ja B
fragmendist. § Fragment B tunneb rakkudel ära retseptorid ja seob toksiini
rakuga. § Fragment A inhibeerib valgu sünteesi käigus ribosoomil
polüpeptiidahela pikenemist määravat EF2 faktorit. Valgusünteesi lõppemine
põhjustab nekroosi ja neurotoksilise toime. § Difteeriatoksiini teket määrab "tox"
geen, mis asetseb lüsogeensetes difteeriatekitajates - saadakse bak-teriofaagilt
(B-korünefaag). Letaalne doos 13 mg/kg.
Patogenees Mikroobil puuduvad invasiivsed omadused. Koloniseerivad
lokaalselt, tavaliselt kurgus ja nina-neelus. Tekib lokaalsest ärritusest,
punalibledest ja fibriinist spetsiifiline katta ehk pseudomembraan.
Pseudomembraanis olevad mikroobid eritavad eksotoksiini > resorbeerub >
vereringesse > organite ja kudede kahjustused (rasv- ja hüaliindegeneratsioon,
turse, rakkude infiltratsioon, südamelihase nekroos, maksa- ja neeru-
annaabi.ee 
