Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius L.) [koronárius] 2.....3 m kõrguseks kasvav, tugevate, vanemas eas pisut rippuvate võrsetega tavaline ja paljukasutatud ilupõõsas pärineb Lõuna-Euroopast kuni Kaukasuseni. Kultuuristatult kasvatatakse alates juba Võrsed: vanematel võrsetel koor on kestendav, võrsed soonelised, noorelt pehmekarvased. Lehed: vastakud, munajaselliptilised, karedad, 4.....8 cm pikad, 2.....5 cm laiad, leheserv harvalt jämesaagjas, terikunud tipuga ja kiilja lehealusega, pealt tumerohelised ja paljad, alt heledamad ja roodude nurkades karvased. 37 Õied: valged, kuni 3 cm läbimõõdus, koondunud 5-7 õielistesse kobaratesse, lõhnavad tugevasti, VI. Viljad: valminult pruunikad 0,5....1 cm suurused silmapaistmatud kuprad, sisaldavad rohkelt seemneid. Viljad püsivad põõsastel ka talvel.
paljukasutatud ilupõõsas pärineb Lõuna-Euroopast kuni Kaukasuseni. Kultuuristatult kasvatatakse alates juba XVI sajandist. Vähenõudliku , külmakindla ilutaimena on harilik ebajasmiin Eestis laialt levinud. Tunnused: Võrsed: vanematel võrsetel koor on kestendav, võrsed soonelised, noorelt pehmekarvased. Lehed: vastakud, munajaselliptilised, karedad, 4.....8 cm pikad, 2.....5 cm laiad, leheserv harvalt jämesaagjas, terikunud tipuga ja kiilja lehealusega, pealt tumerohelised ja paljad, alt heledamad ja roodude nurkades karvased. Õied: valged, kuni 3 cm läbimõõdus, koondunud 5-7 õielistesse kobaratesse, lõhnavad tugevasti, VI. Viljad: valminult pruunikad 0,5....1 cm suurused silmapaistmatud kuprad, sisaldavad rohkelt seemneid. Viljad püsivad põõsastel ka talvel. Harilikule ebajasmiinile sobivad igasugused kasvukohad, ka kuivad, kuid eelistab siiski veidi niiskemat kasvupaika