Eesti kunst keskajast klassitsimini
Hilisromaanika meisterliku teosena on säilinud
suur ristimiskivi, mille vormid on tuletatud ehituskunstist.
Haapsalu piiskoplinnuse toomkirik:
Saare-Lääne piiskopkonna üks vanimaid ja suurimaid sakraalehitisi. Valmis arvatavasti
üheaegselt Valjala kirikuga. Toomkirik hõlmab täielikult linnuse lõunatiiva. Ta on ühelööviline
ja iseseisva kooriruumita. Kõrged kuplitaolised domikaalvõlvid, teravselgsed mõigasroided ja
vööndkaare ning akende terevaks tõmbunud tipid kuuluvad varagootiliste vormide hulka.
Ümarkaarne peaportaal ja hilisromaani ajast pärinev kapiteelkujutis loovad nn. üleminekustiilile
omase vastuolulise üldmulje. Kapiteelide väänla- ja lehemotiivid viitavad anonüümse Kõlni
meistri kunstiringile. Kirikust mõnevõrra hiljem püstitati selle lõunaküljele ringikujulise
põhiplaaniga kabel, mille kuppelvõlvi omapärased, mördi abil vormitud lamedad mõigasroided
toetuvad pikkadele ümaratele rippsammastele
annaabi.ee 
