paremale, otse ja siis kolmas maja vasakut kätt, number 99. Hunt mõtles...Ah-ah, aga tead sa mine seda rada pidi, ma lähen siit, jõuame koos kohale kenasti, ma tean muidu kuidas otse ka saab, mul juba kondid ja luud väsinud ,ei mina nii ringiga ei lähe , poleks pidanud nii pikalt seletama...Asus siis neiu ühele rajale, võsavillem teisele. Punamütsike korjas lilli, ajas oma asju, ja kõndis rahumeelselt. Hunt selle ajapeale juba muidugi kohal, koputas uksele...No tereke memmeke, mina siin ! Ootasid jah? Ja-jah muidugi ootasid, ole nüüd nii hea ja tee uks ilusti lahti, jah jah, just niimoodi. Memm ja hunt pidasid siis pika dialoogi maha, siisjärel tegi võsavillem memmekesest väiksese lõunasöögi, ja seejärel heitis tuttu. Punamütsike jõudnud ka siis lõpuks maja juurde, koputanud uksele, hunt teinud ukse lahti ja siis oli neiu imestus suur...Tule taevas appi !!! Issand kui muutunud sa oled !! Ei noo. Pole paha ! Väga kena näed välja, emme