Norra Kuningriik
valimisõigus anti meestele 1898. ja naistele 1913. aastal.
II maailmasõda
Norra oli ennast kuulutanud neutraalseks riigiks Teise maailmasõja ajal. 9. aprillil
1940 sisenesid Norrasse Saksa väed ning hoolimata Suurbritannia ja Prantsusmaa
osutatud sõjalisest abist ei jäänud Norral muud valikut kui alistuda. Kuninglik
perekond, valitsus, mõned kaitseministeeriumi juhttegelased ja tähtsad
tsiviilametnikud põgenesid Suurbritanniasse. Okupeeritud Norra riigikomissariks
määrati Josef Terboven.
Norra pakkus oma liitlastele vastutasuks oma kaubalaevastikku, millesse kuulus üle
1000 laeva, kogumassiga üle 4 miljoni tonni. Suurbritannias ehitati Norra sõjavägi
taas igakülgselt üles. Muist üksusi osales merelistes operatsioonides Atlandil,
Mandri-Euroopa vallutamisele järgnenud lahingutes ning Ühendkuningriikide ja
mandri kohal toimunud õhulahingutes. Sõja lõpupoole lubasid rootslased Norral oma
sõjalisi üksusi koondada ka Rootsi territooriumil