Silma osad ja nende ül. : Laud ja ripsmed Katavad ja kaitsevad Lihased Liigutamine Sarvkest Katab ja kaitseb silmamuna Pupill e. silmaava Reguleerib silma langeva valguse hulka Iiris e. vikerkest Annab silmale värvuse Silmalääts Teravustab pilti Võrkkest Tekib objekti kujutis, paiknevad valgustundlikud rakud Kaugelenägevus silm näeb kaugele hästi, lähedal asuvad objektid on ebaselged. Neil inimestel on silmalääts liiga lame või silmamuna normaalsest lühem. Kujutis tekib võrkkesta taha. Plussklaasidega prillid. Lühinägevus lähedale näeb silm hästi, kuid kaugel olevad objektid paistavad ähmastena
erutust vastu võttev närvirakk 2.närvikiud juhivaderutuse kesknärvisüst. 3.kesknärvisüst. piirkonnad analüüsivad erutust 4. närvikiud juhivad erutuse edasi vastavasse organisse/elundisse 5. organ/elund reageerib eritusele Närvisüsteemi ülesanded: reg. Organismi eludite talitust, kooskõlastab elundite tööd, kohandab organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele. NÄGEMISMEEL: Sarvkest-kaitse, hoiab silmamuna koos. Vikerkest ja silmaava-reg. valguse hulka. Silmalääts-teravustab pilti. Klaaskeha-tagab rõhu. Nägemisnärv-viib infi nägemiskeskusesse. Võrkkest-tekib kujutis, nägemisretseptorid(kolvikesed-tajuvad värve, kepikesed-must-valge) Soonkest-toidab, veresooned. Ripskeha-muudab läätse kuju. KUULMINE: tasakaalu-ja kuulmiselund-kõrv. KOOSNEB: 1. väliskõrv 2. keskkõrv 3. sisek. Väliskõrv: kõrvalesta ül. on püüda helilaineid -> kuulmekäiku, selle lõpus on trummikile mis kaitseb mikroobide ja külma eest.
Selleks on vajalik lühike säriaeg,mis tähendab suuremat ava ehk väiksemat teravussügavust.Kui on liialt hämar ja välisest valgusest ei piisa,on vaja välku teha. 4.Millises olukorras võiks kasutada päevasel ajal päikeselises kohas välku? Õues läheda maa peslt portree pildistamine,kui näos on väga tugevad varjud külgpaikesest ;sundvälk 5.Mida peab tegema, et pildistamisel jääks fotol esiplaanil olev objekt terav aga taust võimalikult hägune? Fotoaparaat teravustab teatud kindlal kaugusel olevat kujutledavat objekti, objektiivi sees olevaid läätsesi liigutada(kas käsitsi või automaatselt , saame selle objekti kaugust muuta ja seeläbi valida mida pildil teravamana näha soovime. 6.Mida tähendab valgetasakaal ja miks on oluline seda pildistamisel erinevates valgustingimustes muuta? Valgetasakaal määrab värvid.Valgeskaalal mängib olulist rolli pildi tonaalsuses .Tasub eelistada valikut"AUTO"
Üks diood salvestab ühe piksli. Piksel on punktide (footonite) hulk, mis mahub täpselt ära ühele dioodile. 7.Digitaalse kujutise suurus. Digitaalse kujutise, nii prinditud kui ekraanil oleva, kvaliteet sõltub pildi loomisel kasutatud pikslite arvust ehk resolutsioonist. Maksimaalne arv, mida saab saavutada sõltub sellest, kui palju fotosaite on kasutatud kujutise sensoril pildi saamisel. Rohkem piksleid lisab detaile ja teravustab ääri. Digitaalse kujutise piisaval suurendamisel on näha pikslite efekt, mida kutsutakse pikseliseerimiseks. 8.Digitaalse kujutise resolutsioon. (Kaamera või skanneri resolutsiooni määramine) Kaamerate ja skannerite piltide suurusi on kahte tüüpi: optilised ja interpoleeritud. Kaamera või skanneri optiline resolutsioon on absoluutne number, sest kujutise sensori fotosaidid on füüsilised seaded, mida saab loendada. Resolutsiooni täiendamiseks teatud ulatuses tuleb
Läätse kuju muutust nimetatakse akommodatsiooniks. Akommodatsioon Läätse kuju muutmisega saavutatakse läätse pikem või lühem fookuskaugus. See võimaldab ühtmoodi teravalt näha erineval kaugusel asuvaid objekte. Akommodatsioon töötab tsiliaarlihase abil, mille kokkutõmme muudab läätse kinnituspunktide asetust. Kui läätse kõverust suurendada, muutuvad lähedalasuvad objektid teravamaks. Kaugelevaatamiseks tuleb lihast rohkem pingutada, mistõttu lääts muutub lamedamaks. See teravustab kaugemad esemed. Inimese vananemisel ilmneva kaugenägelikkuse põhjuseks on tsiliaarlihase elastsuse vähenemine. Akommodatsioon – silma teravustamine 96 Joonis 3.30. Silma ehitus Silmapõhi Silmapõhjast algab nägemisnärv, mis viib valgusimpulsid aju nägemiskeskusesse, närvi alguskohas retseptoreid ei ole, seda kohta nimetatakse pimetähniks. Silmapõhjas on ka võrkkestaarter. Silma abiaparaat Silma abiaparaat koosneb kaitse-, pisara- ja liigutuslihastest
annaabi.ee 
