TOITLUSKRIIS
Ajaloost
tuntud näljahädad olid määratud geograafiliselt (näiteks madalate saakidega mingis
piirkonnas), kuid tänapäevases majanduslikult integreeritud maailmas on need
määratud majanduslikult madala tootlikkuse ja sissetulekuga. Näljahäda esineb nii
maaelanike seas, kes ei suuda piisavalt toota, kui ka linnaelanike hulgas, kes ei jõua
toitu piisavalt osta]. Tekkinud toitluskriis on esiteks pretsedenditu oma ulatuselt,
teravuselt ja erinevate faktorite koosmõju keerukuselt; teiseks tal puudub lokaalne
iseloom ja ta puudutab oma majanduslikes, poliitilistes ja moraalsetes aspektides
kogu inimkonda ja on seetõttu paljude autorite poolt õigusega arvatud nüüdisaja
globaalprobleemide hulka kuuluvaks; kolmandaks ei saa tekkinud olukord kesta
igavesti. See kõik annab alust iseloomustada kujunenud olukorda kui ülemaailmset
toitluskriisi, mis on kauaaegselt akumuleerunud vastuolu kasvavate füüsiliste