Põllumajandus masinad
Enamlevinud on niisugused, mille
piki- ja põiklattidest koosnev raam moodustab siksakilise kontuuriga tasandsõrestiku.
Seepärast nimetatakse seda ka siksakäkkeks. Lattide lõikepunktides paiknevad pulgad on
ühtlasi nende õhenduspoltideks. Äkke raami põiklatid on sirged, pikilatid võivad olla kas
siksakilised või sirged. Lattide materjalina kasutatakse kas riba- või profiilterast (U-terast).
Nelinurkse ja ovaalse ristlõikega pulgad kinnitatakse raamile nii, et need liiguksid oma
teravservaga ees. Ühele pulgale langeva äkke kogumassi järgi eristatakse raskeid ( 2 kg),
keskmisi (1,5 kg) ja kergeid (1 kg) siksakäkkeid. Rask- ja keskäkete pulgad on ruutja,
rombja või ovaalse ristlõikega. Kui pulga asemele on kinnitatud väike hanijalgkäpp, siis
nimetatakse seda käppäkkeks. Kergäkke pulgad on ümara ristlõikega, seda nimetatakse
seemendus- ehk külviäkkeks ning kasutatakse reaskülviku järele haagituna.
annaabi.ee 
