Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini
(feodaalide majapidamine koos seda ümbritsevate põldude ja küladega). Püsivad mõisad tekkisid
kõigepealt Harju-Virus.
Algselt elas mõisnik suures talutüüpi hoones, mõis oli tavalisest talumajast suurem, tallide ja
kõrvalhoonetega, ümbritsetud palktaraga. Vastuhaku korral varjus mõisnik piiskopi või ordulossi.
Päras Jüriöö ülestõusu, keskaja lõpu poole, muutus Vana-Liivimaa tähtsaks teraviljatransportijaks
(eriti rukis) > meie maa muutus jõukamaks > vasallid asusid elama linnast maale, oma mõisatesse
(16. saj keskpaigas mõisate arv ~500)
mõisnikud hakkasid talupoegadelt lisaks koormistele nõudma tööd mõisapõldudel > tekkis
teoorjus
Aadlike võim erinevate valitsejate ajal
pärast muistset vabadusvõitlust oli aadlikel kõige suurem võim Harju-Virus (Taani valdustel)
annaabi.ee 
