Keskaegne Liivimaa
veel soomlasi, rootslasi ja taanlasi. Linnas ei pidanud makes
maksma vaimulikud ja majanduslikult mitteiseseisvad isikud.
Linnaelanikud olid koondatud mitmetesse ühingutesse ja
vennaskondadesse. Moodustusid ka gildid. Linnas oli võimalus
õpetust saada nii sakslastel kui ka mittesakslastel, kel oli võimalik
sai õpinguid jätkata mõnes Lääne-Euroopa ülikoolis.
Suurkaupmeheks olemine nõudis lugemis-, kirjutamis ja
arvutamisoskust.
Talurahvas:
Põllumjandus oli orienteeritud teraviljatootmisele. Kui eestis hakati
rukist kasvatama, sai sellest kõige tähtsam toit. Talude juurde rajati
väikesed põllulappe, kus kasvatati köögivilja. Üks vanimaid
köögivilju on naeris ning kapsas. KÕige rohkem loomadest peeti
veiseid. Küttimine oli teisejärguline. Toiduks tarvitati põhiliselt
jäneseid, põtru, metskitsi, metssigu. Jahipidamisõigust hakati
piirama ja tekkis salaküttimine. Taludes elas tavaliselt korraga üks
pere, mille suurus võis olla väga erinev
annaabi.ee 
