teravilja hakataks kasvatama Eestis, siis toetaks see oluliselt ka Eesti põllumajanduse ja maaelu arengut. Toiduainete tootmisega saavutatavat põllumajanduslike mittetoiduainete tootmist (ingl non-food products) käsitletakse maailmas kui üht võtit põllumajandusproduktide tootmise jätkamiseks suuremates mahtudes kui seda on vaja toidulaua kindlustamiseks. Kuivõrd siin on tegemist ka maa-piirkondade arendamise vajadustega, siis kuulub selline teraviljatootmine kindlasti ka doteeritavate (riigi poolt soodustatavate) tegevuste hulka. Tehnoloogiaprojektid pole ilma intellektuaalse omandi kaitseta kindlasti rakendatavad. Patendi või patentide omamine on siin sisuliselt prerogatiiv. Tartus oli avastatud uus unikaalne mikroob, bioplastide sünteesimiseks: bacillus coagulans sim-7 dsm 14043. Selle bakteritüvi Bacillus coagulans SIM-3 DSM 14043 L(+)-laktaadi tootmiseks
Moodsa põllumajanduskultuuri algus, kus iga peremees võib reageerida turumajanduse nõudmistele erinevalt ja naabritest sõltumata. Samasugused tehnilised reformid ka Taani-Norra aladel 18.-19. sajandi vahetuses. Põllumajanduse intensiivistamine Viljakates piirkondades tulemus saavutati uute ja paremate põllumajanduslike meetoditega põldude efektiivsem väetamine ja mitmeväljasüsteem, tööstuslikult toodetud põllutööriistad (masinad), sordiaretus (nisu, rukis, kaer). Nt 1770-1870 teraviljatootmine Taanis kasvas 4,5 miljonist tünnist 20 miljoni tünnini. Kasvatati järjest rohkem loomasööta, karjamajanduse areng (väetis, liha, piimandus). Põhjapoolsetel äärealadel jätkus metsa ülesharimine põlluks (ekstensiivne kasv). Põllumajanduse areng Perifeerias (Soomes, Norras, Islandil) olulised kõrvalised lisasissetulekud: nt tõrva tegemine ja viina põletamine, kalastus, prahivedu ja jahipidamine. Põhjamaade põllumajanduse arengule
annaabi.ee 
