omastatavate toiteelementide sisaldust määratud. Põllumajandusuuringute Keskusel, Agrokeemia Laboril on uuringumeetodiks viimasel ajal Mehlich-3. 4 Väetamise ajad ja viisid: külvieelne väetamine (kevadine, sügisene), külviaegne väetamine (hajus, paiklik väetamine) hajusa puhul kasutatakse puistelaotureid, paikliku väetamise puhul viiakse iga väetisetera teatud kaugusele teraviljaseemnest väetis satub sobivasse kaugusesse seemnest. Juhul kui väetis liiga kaugele jääb seemnest, siis võib juhtuda, et taime juur ei ulatu sinnani ning väetisest pole kasu; kasvuaegne (pealtväetamine, juurdeväline) pannakse mingeid plägasid põllule, pealtväetamise puhul eeldatakse, et mingil hetkel on tulemas vihma, siis väetis liigub pinnalt mulda. Juurevälisel väetamisel kasutatakse selliseid mikroelementide andmist, mille
annaabi.ee 
