Nõukogude Liidu ajalugu
sundimaks talurahvast ühinema kollektiivmajanditesse. Neid oli propageeritud sõja ajal, nüüd
hakati taas riikliku sunnimehhanismiga sundima ühinema. Viljavarumiskampaania käigus ei
rünnatud mitte vaid talurahvast, vaid ka vastavate piirkondade juhtivtegelasi- kohalikud nõukogud,
parteikomiteed, julgeolekustruktuurid, kohtuasutused, mille juhid võeti maha, halvemal juhul
tagandati kogu parteikomitee jne, asendati täiesti uute tegelastega. Oli selge, et karistati
teraviljaplaanide mitte täitmise eest- uued võimumehed üritasid teha kõik, et neid ei tabaks sama
saatus. Tänu sellisele juhtide välja vahetamisele muutusid 1928 algul rakendatud erakorralised
meetmed tavapärasteks. Püsis nii sund ühineda kollektiivmajanditesse kui ka oht, et vajadusel riik
võtab lihtsalt talurahva käest tootmisülejäägid ära.
1928-29 hakati massiteabevahendites kõvema häälega rääkima sellest, et kogu NL-is on tarvis üle
minna uuele sotsialistlikule pealetungile