rafineerimiseks. NAFTASAADUSTE OMADUSED JA KASUTAMINE Petrooleum Omadused Petrooleum on tugeva lõhnaga kergesti voolav hele vedelik, mis saadakse põhiliselt nafta destilleerimisel. Petrooleumi tihedus on 780...850 kg/m³ ja see koosneb paljudest süsivesinikest. Keemispiirkond on 150...300° C. Kasutamine 20.sajandi esimesel poolel kasutati petrooleumi ottomootorite kütusena. Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena karburaatoriga väikekateldes, teraviljakuivatite soojusgeneraatorites, valgustuslaternates ja süütevedelikuna. Samuti kasutatakse petrooleumi lahustina, sest mõningad ained lahustuvad vaid selles. Petrooleumi fraktsioonidest koosneb põhiliselt ka reaktiivlennukite kütus. Petrooleumi lisatakse diislikütusele hangumistemperatuuri alandamiseks. Bituumen Omadused Bituumen on mustjaspruun amorfne aine. 2 Kasutamine
• Eelpuhastamine – eemaldatakse viljast peened (umbrohuseemned, liivaterad jm) ja jämedad lisandid (õlekõrred, aganad jms). • Eelpuhastamisega saab vähendada: - niiske vilja prahisust kuni 5%, - niiskust kuni 2%. • Selle tulemusena võib kuivatite tootlikus suureneda kuni 10%. 44 Kuivatamine • Kuivatamisest sõltub: - seemne-, - toidu-, - söödavilja kvaliteet. • Teraviljakuivatite struktuur: - šahtkuivatid – 57%, - ventileerpunkrite baasil ehitatud soeõhk-punkerkuivatid – 32%, - trummelkuivatid – 8%, - külmõhkkuivatid – 2%, - muud kuivatid – 1%. 45 Säilitamine • Teraviljades bioloogilised protsessid: - seemnete hingamine, - järelvalmimine, - mikroorganismide ja aidakahjurite (närilised, kahjurputukad, lestad) elutegevus, - isekuumenemine. 46
süsivesinikest. Kindel keemistemperatuur puudub. Keemispiirkond on 150...300° C, leektemperatuur umbes 30°C ja parafiinide kristalliseerumise algus - 60°C. 20 sajandi esimesel poolel kasutati petrooleumi ottomootorite kütusena. Bensiinist halvema aurumise ja madala oktaaniarvu tõttu ta kaasaegsetesse ottomootoritesse ei sobi. Määrimisomaduste puudumise tõttu ei kõlba petrooleum ka diiselmootoritesse. Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena karburaatoriga väikekateldes, teraviljakuivatite soojusgeneraatorites, valgustuslaternates ja süütevedelikuna. Veel kasutatakse petrooleumi lahustina sest mõningad ained lahustuvad vaid selles. Petrooleumi fraktsioonidest koosneb põhiliselt ka reaktiivlennukite kütus, milledel kiirus helikiirusest väiksem. Petrooleumi lisatakse diislikütusele hangumistemperatuuri alandamiseks. Diislikütused Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta
süsivesinikest. Kindel keemistemperatuur puudub. Keemispiirkond on 150...300° C, leektemperatuur umbes 30°C ja parafiinide kristalliseerumise algus - 60°C. 20 sajandi esimesel poolel kasutati petrooleumi ottomootorite kütusena. Bensiinist halvema aurumise ja madala oktaaniarvu tõttu ta kaasaegsetesse ottomootoritesse ei sobi. Määrimisomaduste puudumise tõttu ei kõlba petrooleum ka diiselmootoritesse. Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena karburaatoriga väikekateldes, teraviljakuivatite soojusgeneraatorites, valgustuslaternates ja süütevedelikuna. Veel kasutatakse petrooleumi lahustina sest mõningad ained lahustuvad vaid selles. Petrooleumi fraktsioonidest koosneb põhiliselt ka reaktiivlennukite kütus, milledel kiirus helikiirusest väiksem. Petrooleumi lisatakse diislikütusele hangumistemperatuuri alandamiseks. Diislikütused Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta
süsivesinikest. Kindel keemistemperatuur puudub. Keemispiirkond on 150...300° C, leektemperatuur umbes 30°C ja parafiinide kristalliseerumise algus - 60°C. 20 sajandi esimesel poolel kasutati petrooleumi ottomootorite kütusena. Bensiinist halvema aurumise ja madala oktaaniarvu tõttu ta kaasaegsetesse ottomootoritesse ei sobi. Määrimisomaduste puudumise tõttu ei kõlba petrooleum ka diiselmootoritesse. Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena karburaatoriga väikekateldes, teraviljakuivatite soojusgeneraatorites, valgustuslaternates ja süütevedelikuna. Veel kasutatakse petrooleumi lahustina sest mõningad ained lahustuvad vaid selles. Petrooleumi fraktsioonidest koosneb põhiliselt ka reaktiivlennukite kütus, milledel kiirus helikiirusest väiksem. Petrooleumi lisatakse diislikütusele hangumistemperatuuri alandamiseks. Diislikütused Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta
annaabi.ee 
