Eesti iseseisvumine 1918
Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll
Euroopa ja Venemaa suhetes, ahenesid Vene turg ja sealsed tooraineallikad. Lisaks olid siinse
majanduse halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. Põllumajanduse taandarengu kutsus
esile töövõimeliste meeste mobiliseerimine ja tööloomade rekvireerimine. ((Laur, Pajur,
Tannberg 1995).
Toitlustusküsimus. Eesti põllumajanduse üheks iseloomustavamask nähtuseks enne
Maailmasõda oli üleminek teraviljakasvatuselt karjakasvatusele, sest viimane tasus end
majanduslikult paremini. Tagajärg oli see, et Eesti ei jätkunud ka harilikes rahuaja tingimusis
oma tarbeks teravilja, vaid seda toodi sisse. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996)
Tabel 1. 1918.a põllusaak
Saagi nimetus 1918.a põllusaak Teravilja ja kartuli Üle- või puudujäägid
tonnides (seeme tarvitus tonnides tonnides
maha arvatud)