Teraviljad
valgurikaste viljade – teriste ehk
terises olevate terade - saamiseks.
TERAVILJADE LIIGID
Kõrrelised, sealhulgas rukis, nisu, oder,
kaer, mais, riis, hirss, sorgo, tritikale
(nisu ja rukki hübriid) ja metsik riis
(tuskaroora vesiriis).
Mittekõrrelised, näiteks tatar (taralised),
rebashein (rebasheinalised) ja kinoa
ehk tšiili hanemalts (hanemaltsalised)
TERAVILJADE AJALUGU
• Alates põllumajanduse tekkimisest
10. aastatuhandel enne meie aega
• Teraviljakasvandus näitas riigi
majandustaset
• Esimesed teraviljad, mis kodustati,
olid nisu ja oder
• Antiikaja tähtsaim leivavili oli nisu,
oder ja rukis
• Kõige lihtsam teraviljaliik on spelta
nisu
VILJATERA EHITUS
TOITAINETE SISALDUS
• Valku tavaliselt 8-15%
• Nisu, rukki, kaera ja odra valk võib
põhjustada tsöliaakiat
• Inimese organism omastab
teraviljavalkudest 60%
• Rasvu on teraviljas 1-7%
• Süsivesikuid 60-80%
• Mineraalaineid – raud (Fe), fosfor (P),
annaabi.ee 
