Eesti keskajal
mõisnikele
· teise suurema rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad - riik rentis oma mõisad
välja lühemaks või pikemaks ajaks neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel oma
rüütlimõisat ei olnud
· kolmanda rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid, mis olid rüütli- või
kroonumõisatega võrreldes palju väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajaile
· mõned mõisad olid rüütelkondade ühiskasutuses
· suurenes teraviljaekspordi tähtsus
· peamiselt kasvatati teraviljadest talirukkist ja otra, vähem kaera ja nisu
· 18.saj tõusis olulisele kohale viinapõletamine - u. kolmandik teraviljasaadustest läks
viinakateldesse
· viinapõletamisega kaasnes hoogne metsaraie
· eestis valmistud viin turustati peamiselt Venemaal
· viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel
· talusid oli u 40000
· talupõldudel kasvatati teravilja, hernest, naerist ja lina
annaabi.ee 
