V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Ta ori üleminekuaja ehitus. Saksi ehitusmeister oli parajasti lõpetamas löövi esimeste
sammaste püstitamist, kui ristisõitjad tagasi tulid ja tõid kaasa teravkaare, mis võidukalt asus
laiadele romaani kapiteelidele, mille ainsaks otstarbeks oli olnud ümarkaari kanda.
Teravkaar, mis siitpeale ainuvalitsevaks sai, andis kiriku ülejäänud osale oma ilme. Algul
tarvitati teda aralt ja oskamatult, ta kippus laienema, arvarduma, hoidus tagasi ega julgenud
veel teravikkude ja nooltena taevasse söösta, nagu pärast paljude imekaunite toomkirikute
juures^ Teda oleks nagu tagasi hoidnud raskete romaani sammaste naabrus. Kuid need
romaani ja gooti üleminekuaja ehitused pole sugugi vähem uurimist väärt kui puhta stiili
näidised. Nad esitavad kunsti erilist varjundit, mis muidu kaotsi oleks läinud. Tegemist on
teravkaare liitmisega ümarkaare külge.
Pariisi Jumalaema kirik ongi huvitav näidis sellest üleminekustiilist. Iga pind, iga kivi