Pungad: Koonusjad kuni poolkerajad, tipupungad vaigused, pruunide soomustega. Okkad: 1,5...3 cm pikad, kitsas-lineaalsed, pehmed, tömbi või lühidalt terava tipuga, lühivõrseil 30...40 kaupa kimbus, pikkvõrseil üksikult. Hõõrudes lõhnavad vaigu järele. Käbid: Noored punakad kuni rohekad, valmides pruunid, 2...5 cm pikad, munajad, umbes 2 cm läbimõõdus. Noortel käbidel kattesoomused pikemad kui seemnesoomused, valminud käbidel on seemnesoomused nähtavad vaid pisikeste teravikena käbi alaosas. Seemnesoomused kaetud pruunide karvadega, nahkjad, tipp kolmnurkne või rombjas, varisevad mais.. Siberi lehis (Larix sibirica [Münchh.] Ledeb.) Sibirica Siberist pärinev. Siberi lehis kasvab kuni 40 m kõrguse ja 1...1,5 m tüveläbimõõduga puuna laialdasel maa-alal: Areaal: põhjast kuni 70. põhjalaiuskraadini, lõunast kuni 46. põhjalaiuskraadini, idast Baikali järveni ja läänest Obi jõeni. Kasvab mägedes kuni 2500 m kõrgusel.
Pungad: Koonusjad kuni poolkerajad, tipupungad vaigused, pruunide soomustega. Okkad: 1,5...3 cm pikad, kitsas-lineaalsed, pehmed, tömbi või lühidalt terava tipuga, lühivõrseil 30...40 kaupa kimbus, pikkvõrseil üksikult. Hõõrudes lõhnavad vaigu järele. Käbid: Noored punakad kuni rohekad, valmides pruunid, 2...5 cm pikad, munajad, umbes 2 cm läbimõõdus. Noortel käbidel kattesoomused pikemad kui seemnesoomused, valminud käbidel on seemnesoomused nähtavad vaid pisikeste teravikena käbi alaosas. Seemnesoomused kaetud pruunide karvadega, nahkjad, tipp kolmnurkne või rombjas, varisevad mais. Eestis on euroopa lehist palju kultiveeritud, ilusaim puistu kasvab Viljandimaal, Loodi Püstmäel, kus suuremate puude kõrgus ulatub 43 m-ni ja läbimõõt 80 cm-ni (Relve, 2000). Jämedaim euroopa lehis kasvab Tartumaal, Kambjas, kus puu diameetriks on mõõdetud 140 cm (Relve, 2000). Euroopa lehis on väga kiirekasvuline noores eas, seetõttu sobib
annaabi.ee 
