Rahvuslik Ärkamisaeg
Esimese laulupeoga algas rahvusliku liikumises uus etapp. Laulupeost lähtuv
vaimustus levis üle maa. Ellu astusid arvukad uued koorid ja orkestrid, asutai nii
kohalikke, kui üle-eestilisi seltse. Kirjutati ja lavastati esimesed eesti näitemängud,
tegevust alustas Eesti Aleksandrikooli komitee (1871), Eesti Kirjameeste Selts (1872) ja
esimesed põllumeese seltsid(1870). Vaimustus oli tõesti suur. Kogu seda perioodi võib
pidada rahvusliku liikumise mesinädalateks. Hiljem teravatesse omavahelistesse
konfliktidesse sattunud mehed käisid veel sõbraliklt läbi, töötasid välja rahvuslikku
ideoloogiat.
Üht kentsakamat rolli etendas kogu vaadeldaval ajastrul Jakiob Hurt. Ta tõusis nii
Eest aleksandrikooli komitee kui Eesti Kirjameeste Seltsi etteotsa, kavandas nende
tegevussuuna. Eesti Kirjameeste Seltsi olulisemateks ülesanneteks peeti eesti keele ja
kirjanduse arendamise seati ka ajalooga tegelemine ja rahvaluule kogumine.
Tähendusrikas on J
annaabi.ee 
