Ökosüsteemid - Raba
metsakooslusteks. Nende kombineerimisel tekivad mitmesugused rabale iseloomulikud
mikromaastikud. Suurem osa on älve- ja peenrakooslused.
Älvestes kasvavad rabakas, mudatarn ja valge nokkhein, leidub ka huulheinu. Älveservi
katavad aga punakas ja punane turbasammal küüvitsa ja jõhvikaga, vahest leidub ka tupp-
villpea ja raba-jänesevilla tihedaid puhmikuid.
Rabapeenarde pinnaks on tihedakasvulised pruunid ja teravalehised turbasamblad koos
rabakarusamblaga. Nende pinnal kasvavad jõhvikas, murakas, kanarbik, kukemari,
sookail ja hanevits. Need puhmad arenevad lopsakalt siis, kui turbasamblad on ajutiselt
nõrgenenud või põleda saanud. Kuivematel mätastel kasvavad ka põdrasamblikud, mis
konkureerivad sammaldega.
Raba puurindeks on enamasti mänd, mis on küll kidur ja jändrik. Mõni männi
kasvuvorm võib olla ka selline, mis kasvab kogu elu ladvani mattununa samblas.
annaabi.ee 
