16. Mida tähendab betooni karboniseerumine? Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel, kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks. Seejuures on vajalik ka niiskus. Selles protsessis muutub betooni algne aluseline keskkond (pH =12...12,5) nõrgalt aluseliseks või neutraalseks (pH < 9): Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O. 17. Milles seisneb karboniseerumise kahjulik mõju? Terassarrus korrodeerub ja betooni kaitsekiht võib praguneda või lõpuks ka puruneda (mureneda) ja eemalduda (pudeneda) Peale kaitsekihi eemaldumist intensiivistub terase korrosioon veelgi. Terase korrosiooni tagajärjel väheneb sarrusvarda ja betooni vaheline nake, ning ühtlasi konstruktsiooni kandevõime. Peale kaitsekihi eemaldumist väheneb ka raudbetoonelemendi tulekaitse. 18. Kuidas saab karboniseerumise astet määrata?
Eesti tähtsamad ja suuremad betoonrajatised on Tallinnas Patarei vangla taga asuv vesilennukite angaar, mis on ainulaadne selle poolest, et ligi sada aastat tagasi oli see suurim raudbetoonehitis Euroopas ja esimene kogu Ida-Euroopas ning 318 m kõrge Tallinna teletorn. Betoonehitamise raskuspunktid lähiajal on kuivamis- ja niiskusprobleemid ning elutsükli kulud ja keskkonnaküsimused. Sarrused Sarrus ehk armatuur on konstruktsiooni tugevdav materjalisisene varrastik. Enamlevinud on terassarrus, mida kasutatakse raudbetooni sees. Kuid sarrus võib olla ka muust materjalist, kasutatakse isegi klaasplast- ja bambussarrust. Sarrustamine ehk armeerimine on konstruktsiooni tugevdamine teise materjaliga, näiteks terassarrusega. Sarrustatakse peamiselt raudbetoon- ja kivikonstruktsioone, kuid ka näiteks keraamika-, kips-, klaas- ja plasttooteid. Tehnikas kasutatakse liitmaterjale ehk eelsarrustatud materjale. Betooni on sageli vaja sarrustada
annaabi.ee 
