numbrites ka hoone lääneotsa astmikfrontoonilt. Pärast sakslaste lahkumist 1939 kolis siia Kehtna Kõrgem Kodumajanduskool, kes oli sunnitud oma senise kodu loovutama N Liidu sõjaväebaasile. Aastast 1940 on maja meditsiini teenistuses. Alates 1998.aastast on hoone arhitektuurimälestisena kaitse all.14 Kaasajal paikneb hoones polikliinik ja apteek. Mälestis on kõrge soklikorrusega kahekordne hoone. Katus on ehitatud puidust toolvärgil, mis on algselt olnud kaetud tsingitud terasplekiga. Endise Saksa Gümnaasiumi õpilaste mälestuste järgi oli hoone ehitusaegne fassaad kaetud silekrohviga ja värvitud valgeks. Säilinud on fassaadil olevad tuulutusavade katted. Hoone läänepoolsel otsaviilul on säilinud algupärane tekst ehitusajaga. Koolihoonel on säilinud algupärane plaanilahendus, mida on erinevatel aegadel vähesel määral muudetud, ruume on jaotatud vastavalt vajadusele kergseintega. Siseruumides
23 (Vikipeedia, 2015) (Muinsuskaitseamet) (EELK) 24 (Saaremaa.ee) (Muinsuskaitseamet) 16 ja samast ajast pärinevad uksed. Hoone paekivist seinad on krohvitud ja värvitud lubivärviga. Pikihoone ja koori katusel on turvikkonstruktsioon, katusekatteks s-savikivi. Tornikiiver, käärkamber ja lõunaeeskoda on kaetud värvitud tsingitud terasplekiga. Pikihoone ja koor on kaetud ruumile ilmaliku ilme andva puidust silindervõlviga, mis on kooris krohvitud, pikihoones katud papiga. Pikihoones ja kooris on papiga kaetud laudpõrand. Siseseinad on krohvitud lubikrohviga ja värvitud lubivärviga. Pikihoonel on 1994-1995. aastatest pärinevad ristkülikukujulised kaheksaruudulised aknad, millele lisanduvad seespool Urmo Rausi vitraažid 2000-2001. aastatest. Samast ajast on ka käärkambri 6-ruudulised ja lõunaeeskoja 3- ruudulised aknad.25
annaabi.ee 
