Antiikaeg on Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu. Antiikaja ajalised piirid on umbes 800 eKr kuni 500 pKr ning see hõlmab eelkõige Vahemeremaid. Teadus on käinud sama teed kui kaubandus ja tööstus Egiptusest ja Mesopotaamiast Kreekasse, Hispaaniast renessaansi ajastu Itaaliasse, sealt Madalmaadele ja Prantsusmaale. Tehnika on inimese poolt omaks võetud moodus millegi tegemiseks. Puidusöega kuuumutamine ja tagumine võimaldas raua pinnal saada terasekihti. Teraskiht lubas hakata valmistama teravaservalisi töö ja sõjariistu. Kreeklased haniksid rauast sõjariitstu Väike-Aasiast. Põllunduses tõusis tänu rauast tööriistadele tootlikkus, alates aastast 700 eKr hakati raudkirvestega metsi maha raiuma Europpas. Varsti kasutasid kreeka ja rooma talupojad rauast kühvleid, labidaid, krikasid, kõplaid, vikateid, kõverteralisi aednikunuge. Lambarauad leiutati aastal 500 eKr. Samal ilmusd puuseppade raam- ja põiksaed. -4 saj
ümbruse vastupidavuse nõudeid, mida kogemus on näidanud vajalikum olevat. Kuna kaablid on kergemaks läinud, siis ka nende paigaldamiseks vajalikud jõud on loomulikult vähenenud ja loodetav töökindlus on tagatud. Kaabli konstruktsioon ja paigaldusviis määrab koos kaabli usaldatavuse. 10 Joonis 1.3 Tänapäeva maa- ja kanalikaabel (keskelement, kiud (nuutides), kofreeritud teraskiht, PE kest) Vajadus mahutada palju kiude väikesesse kaablikonstruktsiooni ning vähendada jätkamiseks kuluvat aega ja kulutust on viinud järgmisele arengutasemele: kiudlindi arendamisele (näiteks Jaapanis on kiudlintkaablid kasutusel juba üle 10 aasta,samuti USA-s ja mõnes Euroopa riigis on see aset leidnud). Rootsis peamiselt kasutatakse kuidlint-tüüpi nuut-kaablit. Soomes kasutatakse ka mingil määral kiudlintkaablit. Ülemaailmne suund on metallivabad valguskaablid. Nende eelised
Pragude liitumise tulemusel eraldub materjal kihtide kaupa jättes materjali pinnale augud või laigud. See viib materjali kulumise kiirenemisele. Suure sideaine sisaldusega (30%Ni) kermistes pragusid ei teki ja seetõttu on need kermised ka suurema kulumiskindlusega, vastupidiselt WC-Co ja TiC-NiMo kermistele. Pealegi kllepub kermise pinnale teras kontrakehalt terast (joon. 3.22a). Peale söövitamist 3% HNO3 lahusega eemaldub teraskiht ja paljstub kermise pind (joon.3.22b). Sellelt on näha, et suured karbiiditerad pole purunenud, küll on aga eraldunud väikesi karbiiditeri. a b Joon.3.21 Cr3C2-10%Ni hõõrdekulumine (P=40 N, v=2,2 m/s) a- pealtvaade, b-ristlihv a b Joon. 3.22 Kulunud Cr3C2-30%Ni pind a- pealtvaade, b- pealtvaade peale
annaabi.ee 
