Karbiiditerade vahed on väga väikesed (mõni kümnendik mikromeetrit) ja seetõttu ei suuda abrasiivosakesed teda oluliselt kahjustada. 1.1. Abrasiivkulumise katsetamise metoodika Kermiste abrasiivkulumise katse viidi läbi vastavalt materjalide katsetamise standard ASTM B611-85 mille pôhimôtteline tööskeem on kujutatud joonisel 1.1. 8 Joon.1.1 Abrasiivkulutamise katseseade vastavalt ASTM B611-85 1- hoob, 2-katsekeha, 3-terasketas, 4-tiivik, 5-suspensioon, 6-korpus, 7- kang, 8-raskus Katsekeha 2 surutakse vastu süsinikterasest (0,45%C) ketas 3 môôtmetega 178 x 13 mm mis pöörleb horisontaalsel teljel kiirusega 235 pööret/min s.o. joonkiirusega 2,2 m/s. Kambrisse 6 valati 1,5 l destilleeritud vett ja 940 g abrasiivosakesi (SiO2). Abrasiivosakeste suurus oli 0,1...0,3 mm. Osakesed, mis hõljuvad vedelikus haaratakse katsekeha ja terasketta vahelisse pilusse. Surve mõjul enamik abrasiivteri puruneb
tõukur 4. õhutusnippel (tuts) 5. survekanal 6. korpus 7. tolmukaitse 8. vedru 23 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid Pneumovõimendiga sidureid kasutatakse suurtel veoautodel, millel on pneumoajamiga pidurisüsteem. Joonis 29:Scania pneumaatilise võimendusega hüdraulilise siduri lülitus mehhanism. Siduri vedavad osad on hooratas, vaheketas, suruketas ja kest. Veetavaks osaks on hõõrdkatetega terasketas ja sidurivõll. Sidurivõlli eesmine ots toetub kuullaagrile, mis on paigutatud hooratta pessa. Sidurivõlli eesmise otsa nuutidel asub veetava ketta rumm ja veetava ketta rummus on vedrudega võnkesummuti. Veetava ketta külge on needitud hõõrdekatted mis tekitavad vajaliku haardumise. Vedavat ja veetavat ketast surub kokku taldrik vedru. Mis asub sidurikorvis ehk kestas Viimik(siduri lahutus muhv) on paigutatud tõendile, mis kinnitub sidurikoja külge.
annaabi.ee 
