Tsementiit laguneb rauaks ja grafiidiks. Raud lahustub austeniidis, grafiit aga jääb püsima struktuuriosana, teise tahke faasina. Pärast lõõmutamise esimest staadiumi (s.t. pärast lõõmutamist temperatuuril 900-950°) koosneb malmi struktuur austeniidist ja grafiidist. Tempermalmi lõplik struktuur oleneb sellest, kuidas toimub edasine jahutamine. Kui pärast lõõmutamise esimest staadiumi jahutada malmi suhteliselt kiiresti (õhus), siis austeniit laguneb nagu teraseski ferriit-tsementiitseks seguks - perliidiks. Niisuguse tempermalmi struktuur koosneb grafiidist ja perliidist (mõnikord ka grafiidist, perliidist ja ferriidist). See tempermalm on suure tugevuse ja kõvadusega, kuid vaikese plastilisuse ja sitkusega. Pärast lõõmutamise esimest staadiumi on ka võimalik ahju kiiresti jahutada temperatuuril 730-750° ja seejärel aeglaselt 20-30 tunni vältel temperatuurini 700°. Seejärel võetakse kastid ahjust välja ja jahutatakse õhus
hapramaks. Räni on kroomi kõrval põhiliseks legeerivaks lisandiks kuumuskindlates ja kuumustugevates malmides. Kroom. Kroom legeeriva elemendina malmis takistab grafitiseerumist ning muudab malmi struktuuri peeneteralisemaks. Selle tulemusena tõstab kroom malmi tugevust ja kõvadust. Kroom malmi struktuuris stabiliseerib karbiide ja seega takistab nende lagunemist kõrgel temperatuuril. Cr-sisaldus kuumustugevas legeermalmis võib ulatuda 15...35 %. Nikkel. Nikkel malmis nagu teraseski soodustab ühelt poolt austeniitstruktuuri säilimist toatemperatuuril (alates 5% Ni), teiselt poolt grafitiseerumist - saadakse austeniitmaatriksiga grafiidiosakestega struktuur. Faasimuutuse mitteesinemisest tulenevalt saadakse temperatuurist vähesõltuva joonpaisumisega malm. Üheks selliseks malmiks on nn. niresist (ni-resist), mis sisaldab 2...4% C, 14...30% Ni, 4...7% Cu, 0,5....3,5% Cr ja 1% Mo. Korrosioonikindluse tagamiseks lisatakse 15...25% Ni, mis garanteerib hea vastupanu
annaabi.ee 
