Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil
Nende juurde kuulusid ka kütuse-ja autobaasid, raadijaamad,
mõnedel juhtudel ka raketibaasid. Lisaks oli arvukalt väiksemaid lennuvälju. [1]
Tapa lennuväljal 1993. a. märtsis ja aprillis viidi läbi lennuvälja inventariseerimine, mille
eesmärgiks oli kindlaks teha loodusele tekitatud kahjustuste ulatus ja suurus. Kokku leiti
sõjaväeosa territooriumil 101 reostusobjekti 162 reostuskoldega. Järgnevate aastate jooksul
koristati sealt ligi 1217 tonni raua- ja terasemurdu, 4485 ruutmeetri suuruselt alalt õlilaike,
1225 m suurusel maa-alal 151 tonni kütteõli ja mahutisetteid.
Raadi lennuväljal 750 hektarisel maa-alal olid suurimateks saastekolleteks kütusehoidlad ja
raketikütuse (samiini ja melanzi) mahutid ning suured kogused jääsulatusvahendeid, mis
asusid veekogude läheduses.
Paralepa lennuväli (nimetusena on kasutatud ka Haapsalu või Ungru) asub Läänemaal 772
ha maa-ala peal
annaabi.ee 
