käitunud või kuidas mingi asi oleks paremini välja tulnud. See olekski üks psühholoogiline faktor. Positiivne pööre sai alguse Rego ema sõbranna samalaadsest probleemist. Ka sõbrannal oli õpiraskustega enneaegne laps. Tema koolis oli aga pädev meeskond ja kolmandas klassis saadi põhjusele jälile. Nüüd pöördus Rego emagi perearsti poole ja peale mitmeid konsultatsioone erinevate spetsialistide ja terapeutidega jõutigi otsusele, et laps tuleb panna tasandusklassi. Leian, et Eestis on paljudes koolides õpilasi ühes klassis liiga palju. Algklassides püüavad mudilased igal võimalusel õpetaja tähelepanu. Mõnedel õnnestub see aga halvemini kui teistel ja lõpuks nad jäävadki tahaplaanile. On selge, et õpetaja ei suuda kolmekümnele õpilasele võrdselt tähelepanu jagada ja neid märgata. Seega võibki juhtuda, et probleemid jäävad leidamata ja jõuavad süveneda. Samuti puudub
Pikaajaline individuaalteraapia on enamasti paljastava iseloomuga ja psühhoanalüütilise suunaga. Individuaalses muusikateraapias on terapeudi füüsiline aktiivsus suurem võrreldes rühmateraapiaga. Muusikateraapia puhul on individuaalteraapia eeliseks see, et muusika või instrumentide valikul on tarvis taas lähtuda vaid ühest ainsast inimesest ning eksimisvõimalused on väiksemad.(A. Pehk 1996: 61) Rühmamuusikateraapias on tegemist klientide grupi ning ühe või enama terapeutidega. Rühmamuusikateraapia üheks eeliseks on tõsiasi, et inimene, kes verbaalselt ei ole võimeline grupitöös, on siiski valmis laulma ja musitseerima koos teistega.terapeut võib muusikteraapia grupiprotsessis olla vähem aktiivne kui individullateraapia puhul. Rühma liikmed teevad ise ära enamuse tääst. Terapeudi ülesandeks on tegevus käivitada ja aidata seal, kus tarvilik. (A. Pehk 1996: 61-63) 6 5
annaabi.ee 
