Sissejuhatus filosoofiasse
Instumentalism: teaduslikud teooriad on vaid vahendid
vaadeldavate nähtuste seostamiseks, teooriatel puudub tõeväärtus. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid
ja molekulid on kasulikud fiktsioonid, mis on vajalikud arvutuste ja ennutuste tegemiseks.
Filosoof kui metateadlane = metafüüsika (mis eksisteerib?); filosoof kui grammatik/kartograaf
= tähendusteooria ehk semantika (sõnade tähendused: mida väljendid meile tegelikult
ütlevad?); filosoof kui terapeaut = eetika ehk moraaliõpetus (kas tappa tohib? Kas valetada
tohib?). Religiooni ja filosoofia sarnasusi: Kuidas, miks on maailm tekkinud? Kas meil on vaba tahe?
Mida tohime teistele teha? Kas hing eksisteerib kehata?
3. LOENG: TÕDE
1. Tõde filosoofilise probleemina. „Tõeteooria” tähendused.
Eetikas: Kas (ja mis tingimustel) peaks rääkima tõtt? (Hädavale + „tõde on valus kuulata“)
Esteetikas: Mis asi on kunstitõde (eriline tõeliik või lihtsalt õde kunstis?)