Fassaaditooted (krohvid)
Kuna
"lahjendina" kasutatakse vett, ei eristu kuivamisel kahjulikke aure. Kuna polümeerkrohvidega
saab hõlpsasti katta igasuguseid kandvaid ja puhtaid pindu, sobivad need ideaalselt ka vanade
ehitiste saneerimiseks.
50-ndatel aastatel algas polümeerkrohvide uus areng. Algas see kahes suunas.
Esimese suuna esindajad segasid dispersioonvärvidesse täiteaineid ja liiva. Peale kanti see
segu harjaga, struktuurrulliga ja kelluga terapaksuse kihina. Paks kiht oli vajalik selleks, et
saavutada erinevaid pealispinna struktuuri. Nii tekkisid erineva faktuuridega mõisted.
Võõpkrohv (sks.k. Streichputz) saavutati segu harjaga või pintsliga pinnale kandes, rullikrohv
(sks.k. Rollputz) saavutati segu üle rullimisel spetsiaalse faktuurrulliga, hõõrdekrohv (sks.k.
Rillenputz) saavutati terakeste hõõrumisega pinnalekantud massis. Nii tekkisid ilma lubja,
tsemendi ja vesiklaasita polümeerkrohvid.