kruuskillustikust, kasutades kiilumismeetodit. Laotatud kihi minimaalne paksus peab olema vähemalt 1,5 korda suurem materjali suurimate terade läbimõõdust, kuid mitte väiksem kui 10 cm ja mitte suurem kui 25 cm. Materjalide ja toodete vastavust projektis esitatud nõuetele peab tõendama materjalide ja toodete tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga. Kivimaterjalisegust katendikihi terakoostist tuleb kontrollida iga kord, kui on aset leidnud mittevastavus. Mittevastavusel tuleb lisada materjale, mis tagavad terakoostise vastavuse nõuetele. Kivimaterjali purunemiskindlus näitab materjali vastupanuvõimet koormusele. Määratakse "Los Angelese" katsega ja vastavalt katse tulemustele jagatakse materjal klassidesse (I IV klass). Killustikaluse ehitamisel teel kasutatakse lubjakivikillustiku LA 35. Kuna tegemist on teise klassi maanteega, peab kasutama teise tugevusklassi killustiku
kruuskillustikust, kasutades kiilumismeetodit. Laotatud kihi minimaalne paksus peab olema vähemalt 1,5 korda suurem materjali suurimate terade läbimõõdust, kuid mitte väiksem kui 10 cm ja mitte suurem kui 25 cm. Materjalide ja toodete vastavust projektis esitatud nõuetele peab tõendama materjalide ja toodete tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga. Kivimaterjalisegust katendikihi terakoostist tuleb kontrollida iga kord, kui on aset leidnud mittevastavus. Mittevastavusel tuleb lisada materjale, mis tagavad terakoostise vastavuse nõuetele. Kivimaterjali purunemiskindlus näitab materjali vastupanuvõimet koormusele. Määratakse "Los Angelese" katsega ja vastavalt katse tulemustele jagatakse materjal klassidesse (I IV klass). Killustikaluse ehitamisel teel kasutatakse lubjakivikillustiku LA 35. Kuna tegemist on teise klassi maanteega, peab kasutama teise tugevusklassi killustiku
langemiskaugus lj, ahassügavust hc ja kriitilist sügavust hkr ühinev paisjoon c0 ning lühike kõik enne sängi murdepunkti ll = (2...2,5)hkr, mille ulatuses veepind järsult langeb: la= lj+lp+ll. 30.Filtratsioon: Vee surveta või survelist liikumist pinnases või imbumist läbi vesiehitiste ning nende alt ja ümbert nimetatakse filtratsiooniks. Pinnase filtratsiooniomadused sõltuvad pinnaseosakeste kujust, mõõtmeist ja paiknemisest. Pinnase terakoostist kirjeldab sõelkõver. Pinnasepooride mahu suhet pinnase enese mahtu nim poorsuseks: m = V p/V. Mineraalpinnaste poorsus m=0,3(kruus, liiv) ...0,55(savi), turbal võib m ulatuda 0,95-ni. Pinnase veeläbilaskvus oleneb pooride suurusest. Vettkandvad on sellised pinnased, milles põhjavesi liigub kergesti ja millest on seda kerge kätte saada. Vett halvasti läbilaskvad pinnased on vettpidavad. Tegelik kiirus poorides: vt= Q/mA, Filtratisoonikiirus: v= Q/A. Hüdrauliline lang: I = H/l.
annaabi.ee 
