väljastpoolt. Elu säilitamiseks Maal on vaja kulutatavat energiat vaja pidevalt asendada uute energiavarudega, selleks on vaja CO2-st ja H2O-st sünteesi teel luua orgaanilisi ained, et energia kasutamisel eraldunud produkte pidevalt tagasi tuua aine ja energia ringkäiku maakeral. Seda osa täidabki fotosüntees. Protsessi olemus seisneb selles, et päikeselt tuleneva valgusenergia neeldumise tulemusena klorofülli terakestes lagundatakse vesi ja vabanev hapnik eraldatakse gaasilisel kujul: vabaneva vesiniku aatomid sisestatakse aga CO2- molekulidesse. Toimub taandumine ja nii moodustuvadki orgaanilised ained, milles klorofülli poolt neelatud valguse energia säilitatakse keemiliste elementide vahelistes sidemetes. 2. 1 Leht kui fotosünteesi organ Selleks, et CO2 võiks olla materjaliks süsivesikute sünteesil, peab ta olema neelatud klorofülli sisaldavate rakkude poolt
Loomade ja taimede organismides lagundatavate kõige lihtsamate toitainete näiteks on lihtsuhkur glükoos. Selle protsessi toimumiseks on vajalik ühelt poolt valgusenergia, teiselt poolt erilise rohelise värvaine - klorofülli - olemasolu. Kõikides taimedes peale vetikate toimub fotosüntees põhiliselt lehtedes, mis oma lameda ja õhukese kujuga on sobivad maksimaalse hulga valgusenergia kinnipüüdmiseks. Fotosünteesi keemilised reaktsioonid leiavad aset taimerakkude sees väikestes terakestes - kloroplastides, mis sisaldavad kloroplaste ja paljusid ensüüme. Klorofülli ülesandeks on valgusenergia kinnipüüdmine ja selle muundamine keemiliseks energiaks. Fotosünteesiks vajalikud ained jõuavad kloroplastideni erinevaid teid mööda. Biokeemiline võrdlus kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt. Geneetiline kood on universaalne. Mida sarnasemad on
annaabi.ee 
