Noolutamisel martensiit laguneb ferriidi ja tsementiidi seguks, suureneb terase sitkus, kuid vähenevad kõvadus ja tugevus. Muutused on seotud faasimuutustega kuumutamisel: jääkausteniidi kadumise ja martensiidi lagunemisega. Karastatud terase kuumutamisel toimub ka karastamisel tekkinud sisepingete vähenemine ja karbiidiosakeste kasv. Kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik Liiga kõrge karastustemperatuur ja pikaajaline seisutamine sellel põhjustavad austeniidi terakasvu ja pinnakihist süsiniku välja põlemist. Jämedateraline austeniit annab karastamisel jämedastruktuurse martensiidi, mis on peenestruktuursest martensiidist hapram. Kuumutuskestus oleneb mitmest mõjurist ja üldised juhised süsinikteraste puhul saab tabelist. Kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest Mida rohkem sisaldab teras süsinikku, seda suuremad on karastamisel mahumuutused, ning mida
perliidist ehk austeniitmuutus nõuab: Raua polümorfset muutust F e α → F e γ , mis on võimalik temperatuuril üle 727 kraadi. (joon PSK) Süsiniku ümberjaotumist difusiooni teel Mõlemad protsessid nõuavad aega ja toimuvad kiiremini kõrgemal temparatuuril (üle A 1 ). Pideva kuumutamise korral toimub struktuuripuutud, seda kõrgemal temperatuuril ja seda kiiremini, mida suurem on kuumutamise kiirus. Tuleb vältida terakasvu kõrgetest kuumutustemperatuuridest hoidumisega. Terakasvu suhtes eristatakse kaht liiki teraseid: Pärilikult peeneteralised terased ehk peenteraterased, mille kuumutamisel temperatuurideni 1000-1050 kraadi kasvab tera vähe, üle selle kuumutamisel algab järsk terakasv; Pärilikult jämedateralised ehk jämeteraterased, mille märgatav terakasv algab kohe kuumutamisel üle A C 1 .
annaabi.ee 
