Nepalis asub 8maailma 14-st rohkem kui 8000m kõrgusest mäetipust, seal hulgas maailma kõrgeim tipp Dzomolungma (8846m). 2/3 Nepali alast on kõrgemal kui 1000m, sealhulgas ¼ kõrgemal kui 3000m ja 10% kõrgemal kui 5000m. Himaalaja kui noore kurdmäestiku pinnamoodi on tugevasti kujundanud liustikud ja vooluvesi. Nepali loodusele on iseloomulik erakordselt suur maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus ning kõrgusvööndilisus. Viimase 30-40 aasta jooksul kuivendatud, varem soises Terais on kohati säilinud babuserohket padrikut. Terais on ülekaalus viljakad alluviaalmullad ja keskmäestikualadel punased lateriitmullad. Mets katab 27% territooriumist. Terai ja Eel-Himaalaja levinuim puuliik on tüse soorea. 1000- 3000m kõrgusel kasvab igihaljas ja heitleheline lehtmets, peaaheliku tuulepealseil nõlvakul ka okasmets. 3500-4000m kõrgusel kasvavad põõstikud ja kadastikud, neist kõrgemal on alpiniidud. Taimkate ulatub kuni 5500m kõrgusele
annaabi.ee 
