Saastumine
Nende tõttu tekib suurel hulgal reovett, mille kaudu satub lämmastik loodusesse. Reostuse
protsent erineb riigiti, kuna reovee puhastuse tase on riigiti erinev. Probleemiks on ka
sademete äravool, kuna sademed juhivad reostuse jõgedesse ja järvedesse. [9]
Fossiilsed kütused
Suurimateks saasteallikateks on söeküttega elektrijaamad ning liiklusvahendite heitgaasid.
Fossiilsete kütuste põletamisel tekib ~22 teragrammi (1 Tg = 1012 g) lämmastiksaastet aastas.
Põlemise tagajärjel tekib NOx, mis on sudu ja happevihmade tekke põhjuseks
Lämmastiksaaste tagajärjed
Mõju inimesele
Nitraadid ja nitritid võivad põhjustada mitmeid tervisehäireid:
· Reageerides veres oleva hemoglobiiniga väheneb vere hapnikukandevõime ning
tekivad hingamisprobleemid (hüpoksia). Eriti ohtlik on see imikutele ja väikestele lastele,
kes võivad selle kätte surra