Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"teradevahelist" - 5 õppematerjali

Legeerivate elementide mõju teraste omadustele
2
docx

Legeerivate elementide mõju teraste omadustele

Legeerivate elementide mõju teraste omadustele 1) Kroom on üks legeerivatest elementidest, mis avaldab terasele mitut moodi mõju. Kroom tõstab terase tugevust ja kõvadust ning alandab plastsust. Samuti on kroomil karbiidide moodustamise võime, mis aitab vältida Ti-teradevahelist korrosiooni ehk roostet. Kroom takistab ka austeniidi tera kasvu, mis soodustab peeneteralise struktuuri teket. Kroom avaldab mõju ka korrosiooni kindlusele ehk aitab vältida rooste tekkimise terasele (roostevaba teras). Selle saavutamiseks kasutatakse kroomi mõningatel juhtudel ka koos nikliga. 2) Nikkel lainedab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenemisega,

Tehnoloogia → tehnomaterjalid
9 allalaadimist
Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil
5
odt

Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil

Uuritavad segud Reeglina koosnevad segud 3-4 erineva molekulmassiga komponendist, mis on lahustatud destilleeritud vees, sobivas puhvris või nõrgas NaCl lahuses. Kolonni voolutamine Minu kasutatud voolutuslahuse koostis on 10mmolaarne tris ja 0.15 mol sool, pH=7.4. Seni kuni kolonni alaossa jõuab kõige kiiremini liikuv komponent, väljub kolonnist puhas vooluti, mis täidab geeliterade poore ja teradevahelist ruumi. See osa eluaadist kogutakse ühendatud fraktsioonina. Enne voolutamise algust asetatakse kolonni väljalaskeava alla 100 ml kuiv kolb. Ühendatud fraktsiooni maht tuleb mõõta, sest see moodustab osa kogu elueerimismahust ja tuleb kromatogrammi koostamisel arvesse võtta. Kui proov oli geeli pinnale kantud, avasin kolonni väljavooluu ja hakkasin eluaati koguma. Kui proov sisenes täidisesse, viisin kiiresti pipeti abil geeli pinnale väikese koguse voolutuslahust ja

Keemia → Biokeemia
34 allalaadimist
Eksami küsimuste vastused
32
doc

Eksami küsimuste vastused

Betoonisegu plastsus oleneb järgmistest teguritest: *vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem), *tsemendi hulgast, *tsemendi liigist, *täitematerjalide terade kujust, *plastifikaatorite sisaldusest. Värske betoonisegu veesisaldust iseloomustatakse vesitsementteguriga (V/T või W), mis näitab vee ja tsemendi hulkade suhet. V/T=0,2...1,1. Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem ta on. Tsemenditaigen täitematerjalide terade vahel mõjub määrdena ja vähendab teradevahelist hõõret. Mõned tsemendid (plastifitseeritud tsement ja hüdrofoobne tsement) annavad plastsema segu kui tavaline portlandtsement. Mida siledamad on täitematerjalide terad, seda plastsem tuleb segu. Kruusbetoon on plastsem killustikbetoonist. Plastifitseerivateks lisanditeks nimetatakse mitmesuguseid aineid, mis suurendavad segu plastilisust. Nende toime seisneb selles, et nad muudavad betooni osakesed libedamaks ja üksteise suhtes kergemini liikuvaks.

Ehitus → Ehitusmaterjalid
604 allalaadimist
Biokeemia praktikumi juhend
97
pdf

Biokeemia praktikumi juhend

Immunoglobuliin G 158 000 Fibrinogeen 341 000 Ferritiin 470 000 Türoglobuliin 670 000 Kolonni voolutamine Peame silmas, et seni, kuni kolonni alaossa jõuab kõige kiiremini liikuv komponent (dekstraansinine), väljub kolonnist puhas vooluti, mis täidab geeliterade poore ja teradevahelist ruumi. Selle kogumine 2 ml-te fraktsioonidena pole otstarbekas. Seetõttu võib selle osa eluaadist (ei sisalda uuritava segu komponente) koguda ühendatud fraktsioonina, milleks enne voolutamise algust asetatakse kolonni väljalaskeava alla 100 ml kuiv kolb. NB! Ärge unustage mtmast ühendatud fraktsiooni mahtu! See moodustab osa kogu elueerumismahust ja tuleb kromatogrammi koostamisel arvesse võtta. Mahu mõõtmiseks kasutatakse sobiva suurusega mõõtsilindrit.

Keemia → Biokeemia
58 allalaadimist
Paagutatud Tribomaterjalid
75
pdf

Paagutatud Tribomaterjalid

karbiiditerad, siis materjali pinnale kriimusid ega vagusid ei tekita. WC-20%Co kulutamisel survel 180 N toimub libisemise I staadiumis lihvimiskonaruste plastiline deformatsioon, mis muudab hõõrdepinna läikivalt siledaks. Edasise hõõrdumise käigus purunevad karbiiditerade vahelised piirid, millele kaasneb mõningate karbiiditerade purunemine ja väljamurenemine (joon. 3.20).. Kuigi survejõud otseselt pole võimelised karbiidset karkassi või teradevahelist piiri purustama, siis väsimuse tagajärjel mõned karbiiditerad üksikuna või kildude kaupa murenevad välja. Väljamurenenud terad rulluvad või libisevad teatud teepikkuse kontaktpindade vahel, vigastades nii kõvasulami kui ka terase pinda, moodustades kõvasulami pinnal kontrakeha liikumissuunalisi auke. Joonisel 3.21 on näha hulgaliselt purunenud teri ja teradevahelisi piire. Jämedateralise struktuuriga WC-20%Co kermised eemalduvad kõigepealt

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun