Õiguse sotsioloogia
nii, nagu tema enda pandud pitser seda eeldab. Hälbiva käitumise sotsioloogias räägitakse ,,iseenesest täideminevatest
ennustustest". Kui inimene tembeldatakse näiteks vägivaldseks ja ohtlikuks, võib ta hakata seda ennustust täide viima, ehkki ta
tegelikult nii ohtlik ei pruugi olla. Sisemine märgistus tähendab seda, et inimene tunneb end ,,haigena", patoloogilise
juhtumina. Tavaliselt tekib selline seisund pärast seda, kui on läbi tehtud mitmeid ravi-, hooldus-, kontrolli- ja
teraapiaprotseduure. Tekkinud pitseriga võib ka ise põhjendada oma käitumist ja neutraliseerida oma tegusid, väites näiteks, et
,,ma olen ju joodik".
Kolmandaks, igapäevased sotsiaalse kontrolli süsteemid tekitavad just nagu automaatselt ühiskonda teatud hälbivusastmeid.
Siin lähenebki märgistusteoreetiline suundumus hälbivuse funktsionaalsele seletusele.
Selle peale võiks küsida, et kas hälbivust ja kuridegevust ei oleks üldse, kui mingit märgistamist ei toimuks. On ju kurjategijaid,