Tiit Lauk humanitaar
Veebeli 1. džässikontserdi kavast, tõenäoliselt P. Veebeli seades.
250
“Das zweite Jazzkonzert”. Revalsche Zeitung, 1937, 14.04.
109
Kui meenutada, et 1930. aastatel tegeles džässmuusikaga meie tantsuorkestrites hulk hilise-
maid tunnustatud heliloojaid, tekib küsimus: miks nad tantsumuusikat ei üritanud kirjutada?
Kahjuks ei ole nüüd, 70 aastat hiljem, enam võimalik seda nendelt küsida, ka oma mälestus-
teraamatutes pole keegi neist seda aspekti käsitlenud. Nagu väidab Hans Gutmann artiklis
“Kerge muusika” (Gutmann 1932: 162), iseloomustas süvamuusikaheliloojaid üldlevinud
arvamus: “Ainult alaväärtuslikul helitööl võib olla väljavaateid suurele levikule.” Selline
negatiivne, et mitte öelda halvustav suhtumine kandus akadeemilise hariduse rada pidi
kindlasti ka Eesti noorte heliloojateni, kes ilmselt ei soovinud pälvida tulevaste kolleegide
silmis “alaväärtuslikku” mainet 251