Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
omale kuninga oma vanemate hulgast seadnud. Peab arvama, et kõigile neile kuningaile olid
antud suuremad volitused, kui olid harilikel vanemail vanasti, olgu see siis ainult sõja puhuks kui
väejuhtidele või oli see kavatsetud nii alaliseks, sest et senised kogemused pidid selgesti
näidanud olema, et vanemate kaudu ei saa senise ametivõimuga enam maad valitseda. Liivi ordu
salakavalal sõnamurdlikul teotsemisel löödi Tallinnat piirav 10 000-line eesti vägi 14. V. 1343,
kuna eestlastele appi tulnud Turu foogt Dan Niclisson alles 19. V. pärale jõudis ja siis Tallinnaga
vaherahu pidi tegema. Surmati tähtsamad eesti mehed (de principal Eesten), kes olid mässu juhid
(Hoeneke resp. Renner).
Tartu piiskopp pidi nähtavasti Pihkva venemaalaste sissetungimist takistama. On arvata, et
piiskoppidel seda siidikust ei olnud, mis ordul, - ei võinud ju üksi juba ordu jõu paisumine
annaabi.ee 
