Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa
Õpetatud Eesti Selts on vanima Eesti teadusseltsina (asutatud 18. jaanuaril 1838, suletud 1950 ja
taastatud 1988) eri rahvusteaduste esindajaid koondav mittetulundusühing. ÕES seab oma
eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning
eestlaste asustatud maast.
XIX sajandi alguse silmapaistvamaist ning etteküündivamaist rahvasõbralikest kirjameestest, nn.
estofiilidest, tuleb mainida eriti kolme. Igaüks küll erilise päritolu ja haridusega, teotsedes samuti
eri maanurgas, kuid ühine neile kõigile oli ometi eelmise sajandi suurte entsüklopedistide
eeskuju ja seega kõige mitmekülgsemate huvide koondumine ühte isikusse. Need kolm olid O.
W. Masing Äksis, J. H. Rosenplänter Pärnus ja J. W. L. Luce Kuressaares. Neljandana võiks
lisandada veel ühe, kelle elukoht oli väljaspool Eesti piire ja kes otseselt ei võtnud osa siin
tehtavast tööst, kes ei mõistnud vist eesti keeltki, kuid kes oli nende kolme ja veel väga paljude