Kriminoloogia loeng
politsei tegevust. Tuleb välja, et politseil siiski ressursse ei jätku ning on leitud, et tegelik piir
hõlmab vähem tegevusi kui seaduse järgi. Näiteks politsei aktiivsus intellektuaalse omandiga seotud
kuritegude puhul on üpris väike.
3. Inimene saab kurjategijaks mitte sellega, et ta rikub seadust, vaid stigmatiseerimise protsessis,
millega võimud annavad talle sellise staatuse Teesi mõte on alguses häiriv, aga ei mõelda seda, et
ta ei oleks enne selle teotoimepaneja. Mõeldakse seda, milline on isiku staatus ühiskonnas ning
mismoodi teda tajutakse. Isikut hakatakse tajuma kurjategijana selle kaudu, millised märgid talle
külge pannakse.
Formaalselt piir jookseb süüdimõista kohtuotsuse jõustumisest. Millal märk külge tuleb?
Märgistamine võib toimuda palju varem kui kohtuotsuse jõustumine. Näiteks poes turvavärvavate
töölehakkamine.
4. Inimeste jagunemine kahte kategooriasse (kurjategijad ja mittekurjategijad) on vastuolus terve
annaabi.ee 
