Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
Muutunud
oludes on see õigus neile iseäralise lubaduse põhjal alale jäetud. Seesuguste vabamate päris-
maalaste vabadusemäär ja iselaad olenes peaasjalikult sellest, kas tuli maksta alalist maksu või
kanda ainult isesugused kohused (nagu sõjateenistus 1 hobusega, käskjala-ja muud sõidud,
,,lossitööd") ja kas oli sealjuures mingisuguseid kohuseid vasalli või aga ainult maaisanda vastu.
Harilikust, ikka rõhuvamaks muutuvast teotegemisest ja orjusest vasallidele olid kõik need
vabamad pärismaalased küll vabastatud. (Pärismaalaste laenumaade ja vabade talupoegade kohta
v. Bunge, m. t., lk. 36 jj.; Stavenhagen, Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, IV köide,
lk. 295 jj.; Arbusov, m. t., lk. 89 j., 92 j.; Johansen, m. t., lk. 9-18).
Ka avalik opositsioon ristiusu ehk ristiusu maksvuse vastu pidi ühenduses viimaste sündmustega
igal pool raugema ja kustuma