Kohalikust omavalitsusest Eesti Vabariigis aastatel 1918-1940
loominguliselt või hoiatavalt ka tänapäeval.
Kohaliku omavalitsuse valdkonnas aastatel 1918-1940 aset leidnud reformipüüdluste ja arengute
võrdlemine reformipüüdluste kaasaegsete suundadega andis võimaluse tuua välja mitmed esile
kerkida võivad takistused. Eelkõige mittearvestamine valdade ajalooliste õigustega,
omavalitsusliitude arvamustega, poliitilise ebastabiilsusega jne, mis kokkuvõttes võivad kujuneda
reformi teostumatuse oluliseks põhjustajaks.
Kokkuvõte
Eesti Vabariigi väljakuulutamisel 1918. aastal hakkas Eestis kehtima kahetasandiline
omavalitsussüsteem, kus esimese tasandi moodustasid linnad, vallad ja alevid ning teiseks tasandiks
oli maakond (11 üksust), mille organiks oli maavolikogu. 1934. aasta põhiseadusega kaotati
maakonna tasandi kohalik omavalitsus ning maakond muudeti riikliku juhtimise tasandiks. Aastatel