Eduard Vilde
Sajandivahetuseni töötas mitme ajalehe
toimetuses mitmes linnas. 1905. aasta revolutsiooni sündmustest aktiivse osavõtu pärast oli
sunnitud viibima pikemat aega paguluses, peamiselt Saksamaal, Austrias ja Taanis. Peale 1927.
aastat töötas riigi pressiesindajana Kopenhaagenis (1919) ja saadikuna Saksamaal (1919-1920).
1920.aastatel elas kutselise kirjanikuna Berliinis ja Tallinnas. Tema kirjandusliku tegevuse varasem
ajajärk oli teosterohke. Suurem osa nendest on orienteeritud kirevale välissündmustikule, näiteks
"Musta mantliga mees" (1886), "Kuul pähe" (1891) jt. Ed. Vilde ühiskonnakriitiline suunitlus
kujunes välja 1890. aastate algupoolel ja keskseks problemaatikaks oli sotsiaalne ebavõrdsus ja
ülekohus, mõisnike ja maarahva suhted. Eesti "kriitilise realismi" läbimurde aluseks sai ausa
Väljaotsa Jaani ühiskondlikust ebaõiglusest tingitud allakäiku kujutav romaan "Külmale maale"
(1896)
annaabi.ee 
