Kirjandussemiootika
Tekst on protsess. Teos on lõpetatus, ta üritab
lugejat vangistada, ta on nagu õngekonks. Loetav raamat on nii teos kui tekst. Need
mõisted on erinevad. teos on esemeline fragment, hõlmab teatud raamaturuumi. teose
saab riiulisse panna. ta on nähtav, kombatav. Tekst on metodoloogiline operatsioonide
väli, see, mis ilmsiks tuleb, tõestatud saab, vastavalt reeglitele või reeglite vastaselt.
Tekst tekib töö käigus, lugemisel. Ta liigub alati läbi teose, läbi teosterea. Neid
mõisteid pole võimalik teineteise suhtes füüsiliselt piiritleda.
Tekst ei allu klassifikatsioonidele, ei lülitu žanrilistesse hierarhiatesse, ta on piiri peal
ja püüab neist välja.
Teos on suletud ja taandatav ühele tähistatavale, funktsioneerib kui tervikmärk.
Tekstis lükatakse tähistatav pidevalt tulevikku, ta on kõrvalekalduv ja toimib tähistaja
sfääris. Loogika, mis teksti juhib, ei rajane “mõistmisel”. Tekst on teos, mis on vastu
annaabi.ee 
