Essee ajalooline romaan
päevad" (1893). Bornhöhe kõrval teiseks meheks, kes seikluslik-põneva juhtumusromaani
võimalusi ning võtteid ajaloolisel ainestikul agarasti rakendama asus, oli Andres Saal. Tema
toodangus olid kesksel kohal teosed ,,Vambola" (1889), ,,Aita" (1891) ja ,,Leili" (1893). Uue
sajandi algul valminud ja ilmunud Vilde ajalooline triloogia tähendas aga juba eesti ajaloolise
romaani edasiminekut mitme pika sammu võrra. Kirjanik toonitas pärast teostekolmiku
lõpetamist poleemikas arvustajatega, et kõige iseloomustavam pole siin mitte ajalooline
ainestik, vaid asjaolu, et tegemist on sotsiaalsete romaanidega. Tõeliselt ajaloolisteks on
romaanid ( ,,Mahtra sõda, ,,Kuidas Anija mehed Tallinnas käisid", ,, Prohvet Maltsvet) saanud
palju hiljem, järelpõlvede jaoks. Tuntud ja teatud on eestlastele Vilde ja teiste juba mainitud
eesti ajalooliste romaanide autorite kõrval veel Mait Metsanurk (,,Ümera jõel"), Karl Ristikivi
annaabi.ee 
